Taevaservale ajab äikesepilvi
keegi kuumast keskpäevast väsinud
keegi kartlik ja unedes praegusest pagev
keegi noore vere kohinast kurt
keegi vanadest aegadest rammetu
keegi mõte keegi tahe või vaim
pikad pikad sinakashallid sõrmed
üle linna otse mu pealae kohale
kohale jõudes lamandab raske vihm
taas kord mu küpsevaid
rohekaid sädemeid pilduvaid juukseid
seejärel murdub pärastlõuna
läbi kõuese hetkeläätse
koondades tuhandeid endasarnaseid
ajatuks pildiks
maailm jääb välkudes seisma
kuigi vares kaseladvas
sajatab kurat kurat kurat
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar