Jõulude lumeta päevad

See tekst on inspireeritud Kristiina Ehini luuletusest "Viimased lumeta päevad"

Jõulude lumeta päevad
udu tõuseb ja hajub
hetkeks päikest ehk näevad
silmad siis maadligi vajub
linnas hämarus juba
süttivad kõledad tuled
neile kel pole tuba
keegi ei sosista tule

õhtu sureb kui palve
januse ränduri suhu
need kes kardavad talve
pagesid jumal teab kuhu
lennukid pilvede taha
sadamast lahkusid laevad
need kes linna jäid maha
sadu akendest kaevad

kalgid on nägude jooned
kaupluseakende säras
oma tõotatud hooneid
näha saavad nad pärast
musta jõulude aega
siis kui tuiskude tiivad
viimaks heleda laega
valgesse koju viivad