Kolmapäev, 18. juuni 2014

Klaaskatuse etüüdid

I

Tüdruk peseb klaaskatust
otse mu tööruumi
akna kohal
milleks ja kuhu
eksitab mõtteid
tema paljastuv selg
üksik jalg
kiiresti liikuva pilve taustal
ma ei saa jätta
vaatamata kuidas
kontuurid hakkavad paistma
läbi selgeks muutuva klaasi
kuidas taevas otsekui
läheneb üha
seejärel hakkab äkki
sadama lund

II

Puhtale klaasile piserdab vihma
tume taevas piiskade taga
ei saagi öelda kui tasa
täna astuvad su jalad
ja suvepilvedest
ei sobi mõelda
mis sest et jaanipäevani
ei ole jäänud nädalatki
ma ootan millal
sadu läheb katki
ja loojang õitseb
kõigi kojuminejate kohal

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar