Tule taevas appi, tahaks järjest rohkem hüüda. Aga
taevas ei aita, tal pole meie sebimisest sooja ega külma. Aga mis teha, kui
pole võimalik aru saada, kuidas 21. sajandi teise aastakümne lõpus leidub
hulgaliselt inimesi, kes arvavad, et kerakujuline maa on Sorose ja tema
käsilaste või vabamüürlaste või NASA või reptiilide või mingi salapärase
süvariigi väljamõeldis. Et koroonaviirust pole olemas, et vaktsiinid on mõeldud
inimkonna hävitamiseks või allutamiseks. Et lennukid lendavad selleks, et
piserdada meie peale paljunemist takistavaid mürke. Et 11. 09. 2001. oli Ameerika
salateenistuste vandenõu oma rahva vastu, et 17. 07. 2014. Amsterdamist Kuala
Lumpurisse lennanud Malaisia lennuki lasid Ukraina kohal alla ukrainlased ise
või neid toetavad NATO struktuurid, et Donald Trump on kogu inimkonna päästja
ja tema vastaskandidaat Saatana enda kehastus. Kõiki jaburusi ei jõua kokku
võtta, sest enne läheb Issanda päike looja.
Mis teha olukorras, kus omadussõna alternatiivne on
omandanud igasuguste lolluste levitamist õigustava tähenduse. Kus järjest
süveneb arusaam, et igale uurijate või teadlaste põhjendatud seisukohale tuleb
vastukaaluks esitada kümme muud, alternatiivset, sest argumenteeritud ja
tasakaalukad arvamused on nagunii kellegi tellimusel kirjutatud ja kinni
makstud. Kui tuhanded teadlased püüavad 21. sajandil (sic!, mitte Katariina
Suure ajal) endiselt selgitada, et vaktsineerimine on pandeemiatega
võitlemiseks hädavajalik, siis leidub ju ikka kusagil paar-kolm nii-öelda diplomeeritud
tegelast, kes väidavad midagi muud. Ülejäänud tuhanded on ära ostetud
ravimifirmade ja tont teab kelle poolt, aga kes maksab nö alternatiivsete
seisukohtade levitajatele? Mis rahaga eksisteerib näiteks Telegram.ee? Mis
rahaga kirjastatakse kõikvõimalikku pseudoteaduslikku pahna, mille peamine
eesmärk näib olevat külvata usaldamatust teaduse vastu. Kelle huvides on sogane
vesi ja mis kalu sellest püüda tahetakse? Aga seda ei tohi küsida, sest saad kohe
harja sada trolli, kes heal juhul suudavad järjestada paar lihtlauset, ent
oskavad neid vürtsitada mahlaka sõimuga.
Aga mis seal ikka imestada, kui meie endi poolt
valitud juhid annavad igal hetkel mõista, et valijate arvamus huvitab neid
uuesti alles enne järgmisi valimisi, seni aga võib rämedustega tähelepanu
koguda, valetada ja vassida ning varastada otse või varjatult. Minu jaoks muide
ei ole suurt vahet sellel, kui minister laseb oma lapsi riigi raha eest kooli
sõidutada, ega sellel, kui valitud eurosaadik kurdab, et ei saa kodus
normaalselt töötada, sest pole printerit. Just sellisest suhtumisest, et riik
ja maksumaksja peab kinni taguma ametniku või poliitiku iga ninanuuskamise,
algabki tee otsese varguseni. Mina, vaene eesti teadlane, saan oma palga eest osta
endale arvuteid, printereid ja muid vajalikke seadmeid, et oleks võimalik
töötada ka kodus, aga rahva poolt valitud ja kordi rohkem teeniv isend ei saa.
Mis teda takistab?
Illustratsiooniks 2019. aasta kevadel Pamplona
tänaval pildistatud seinamaaling, mis kuulutab baskide solidaarsust Donetski
Rahvavabariigiga. Kes on see salapärane призрак (viirastus) ja mis raha
eest tegutseb? Miks haaravad suurvene šovinistide käe tänulikult kõik Euroopa
paremäärmuslased? Vast on see ka toitev käsi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar