Kes teab kus kohtume
võib olla päeval vihmavangis
või õhtul
juba tuisutriibulisel teel
kus inglid paljajalu lumehangis
on tantsimas
oh õndsust
milleks mulle veel
seejärel sinu jäised silmatiigid
või leiged käed
kui kutsub kohev unelmate hang
nii uhkelt tuisuvaale lõikavad
mu püksiviigid
ja tüürib silmavaadet härmas prillisang
kui otse üle põllu põhjakaarde
ja üles taeva rinnale
viib tormiline jooks
ma ühe hetkega
nii setosse kui saarde
nüüd jõuan
ja saan kargeks muinaslooks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar