Kasvatan sulgi

Kastest raskeid ämblikuvõrke
päikesepaistel hiilgamas
jälle olen ma näinud
suve südame ümber
kootakse juba jahedat rüüd
selgete õhtute teravad taevatähed
naelutavad ta seejärel
küntud väljade seljale
aeglaselt hääbuma
kuigi lubasin et mu põlved ei paindu
enam kunagi isand sügise ette
olen ikka veel sellel
pimeda aja suunas kalduval maal
allamäge libisen üheskoos teistega
sest et tiivad ei ole
piisavalt tugevad kandma
kes ütleb kui kaua veel
kasvatan sulgi ja tahet