Ma hommikul
kui pilvi lõikab päiksenuga
üht viisijuppi ümisedes
asun teele
et kokku saada selle nimetuga
kes tõmbab purpurtriipe
tumedale järveveele
mis võtan kaasa
enesega maale sinna
kus sügishallad kunagi
ei hulgu ringi
kaks tühja kätt
ja mitu mälestuste linna
kus elab palju
minu moodi suvehingi
ja kõigile kes maha jäävad
siia sügissattu
ma soovin helget meelt
ja rohkelt sooja valgust
et sellel maal mis hoiate
ka tuisus vankumatu
me kohtuksime jälle
enne uue suve algust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar