Vihm olen täna
ja olen torm
sügise mahlane maru
laul mille sisust
puruneb vorm
millest saab igaüks aru
kolistan katuseid
sakutan puid
piitsutan põldude pinda
uksi löön lahti
ka suletuid
pistan müüriga rinda
vastu su akent
mu rajune rind
virutab kui leheprahti
mõistad mis oli
sõnade hind
millega päästsid mind lahti
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar