Uksed ja inimesed II

Majas kus elan
on uksi rohkem kui rahvast
mõnda ei avata
mitme nädala jooksul
ühtegi korda
kasse on samuti rohkem
aga nad ootavad
kuni me käed suruvad linki
mida nad piidlesid

majas on tõesti mitmeid
eri mõõtudes uksi
kordades rohkem on neid
meie eneste sees
sealgi ei avata mõnda
paljude päevade jooksul
kuid on ka selliseid
mille olemasolu üldse ei meenu

täna kõndisin jälle
oma valdustes ringi
avasin uksi et sügise karge tuul
pääseks sisse ja värskendaks
tubade sumbunud õhku
viimase kambri seinalt
päikeseruudust leidsin
leebelt vaatava
kaastunde bodhisattva

pilk mis läbi tolmuterade
näiliselt kullase tantsu
piidles üht suletud ust
minu silmade taga