Udus käijate õhtu
libises põldudele
minagi olin oodatud
avama meeli
hägu kui aknale vajus
jalga jälle ma nöörisin
maailma katuse tolmu
hinganud saapad
õue läksin ja rüüpasin
sõõmu niiskust mis pani
purju pea ja ühtlasi
teritas pilku
tee võttis vastu mu jalad
suunas vaikust riivavad sammud
valgete väljade taha
maailma otsa
uduse neeme ninas
täna ei põlenud tuli
seepärast pääsesin tagasi koju
Maarjate majas käimata
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar