Poolele teele

Istun aias ja valge ristik
õitseb murus mu ümber
lendab mesilasi ja aeg
läheb ruttu mu jalgadega
miskit on lahti nad tunduvad
täna nii rasked nii kinni
selles maas ja hetkes kus
venivad õhtu varjud ja teed
mida mööda ma täna ei taha
kuhugi tulla päriselt kohale
pole ju osanud ennegi minna
üle oma ristikuväljade joosta
isegi mõttes poolel teel
alati peatudes nende vahel
ikka kõheldes poolele teele
seisma jäädes selle asemel
et ükskord ometi lõpuni jõudes
kibedat tolmu ja värvide maitset
tunda kasvõi üheski elus
olgu see looja teadja usaldaja
leidja või loobuja oma