Neljapäev, 18. september 2014

Rannarahva lahkumine

Aga siis olid veel kivide rohekad juuksed
kalad vees ja pilved taevas
ja vahe maismaa ja mere vahel
nad nägid lahkuvaid linde ja uurisid silmapiiri
ning läksid raiuma suuri puid
et õõnestada pikki paadikehasid
koolutada neid aeglasel tulel
ja teha pardad laudadega kõrgeks
veel enne avamerele minekut
õppisid nad kutsuma tuuli
igaüht oma ilmakaare järgi
ja iseloomule vastavalt

siis püstitasid nad palju okslisi puuslikke
rannale vaatama kuidas kaovad
laidude taha nende nõgestest punutud purjed
rohkem pole keegi näinud seda
väikesekasvulist tumedat verd rahvast
siinsetel vaevu merest paistvatel kallastel
ainult kajakad istumas kujude otsas
ainult kivide juuksed hõljumas
ühes aeglaste lainetega mille all endiselt
ujuvad kalad keda ükski kalur ei püüa
ainult metsamüür taamal varjamas
uusi arglikult kerkivaid koldesuitse

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar