teisipäev, 3. märts 2015

Püstol paukus ja ohver langes

Vandenõuteooria põhiküsimus tundub olevat kasu – kellele ühe või teise sündmuse toimumine kasu toob. Kusjuures isegi vanade juhtumite puhul lähtutakse antud hetke teadmisest, mida oletatavatel teo toimepanijatel kuidagi olla ei saanud. Järjest rohkem tundub mulle, et kasulikkuse järele pärimine sünnitab küsija peas plaani, millel pole reaalsusega palju pistmist. Kasu järele pärides suuname mõtted stsenaariumis ette nähtud rajale, mis peab välja viima meie oma teooriani. See on loominguline lähenemine ja looming, eriti meie oma looming on meile armas. Isegi nii armas, et annab uue nägemise silmade sulgemise kaudu. Jah, oma loomingu nimel paneme silmad kinni ega vaata seda, mis toimub, vaid näeme asju, mis saavad teoks me mõtetes. Võiks isegi üldistada – vandenõuteooria varjab vandenõu, muidugi juhul, kui vandenõu üldse eksisteerib.

Boriss Nemtsovi tapmise puhul pakutakse meile samuti võimalusi oma teooria loomiseks. Tuhanded inimesed reastavad oma peas neid, kellele tegu otsest kasu võiks tuua. Aga kui eksisteerib tõeline vandenõu, mille osalised ei otsi hetkelist edu? Kui tuntud opositsioonijuhi mõrvamine otse Kremli müüri kõrval ei ole otsene kättemaks, vastureaktsioon paljastamishirmule või muu sarnane põhjuselt tagajärjeni viiv otseseos, vaid hoopis ülbe sõnum? Verekiri ilma otsese kasuta. Ja mitte mustsadalaste, putinjugendi, antimaidani ja mootorrattajõukude kirjust leerist, vaid sealtsamast Kremli müüride tagant. Sõnum, mille meieni mitte kunagi jõudvad seigad peavad ütlema tsaarile, kes isiklikult lubab „kätt juurdluse pulsil hoida“ – etskae, isake, jumal ei hoida isegi neid, kelle iga sammu jälgitakse. Kas arvad, et ta suudab hoida neid, kes ennast ise hoiavad?

On laialdaselt teada, et Venemaal leidub palju neid, kelle jaoks Putin on pehmo. Vaadake kasvõi Irboska klubi juhtivate ajude kirjutisi. Kindlasti on ka tsaari lähikonnas neid, kellele ei meeldi Ukrainas kehtima hakanud järjekordne relvarahu. Neid, kellel on kontroll jõustruktuuride üle. Neid, kes võivad oma läkitusi verega kirjutada. Sel juhul võib mõrv sillal tähendada Putinile märklaua kaela riputamist. Sel juhul saab Putin sellest varsti ka ise aru, aga kas on veel tema võimuses ära muuta või lükata edasi hetke, mil tal tuleb rögiseda: „Ka sina, Brutus.“

Neid ridu kirjutades tean, et samamoodi on tõesed Umberto Eco sõnad: „Aga kui sinu välja mõeldud Plaani teevad teoks teised, siis Plaan justkui oleks, või õigemini ongi olemas.“ Loodan väga, et see pole minu Plaan.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar