Külm hommik

Tänase külma (-22,4) hommiku pildid. Pilved on juba kohal, hakkab soojemaks minema.

Virmalised

Õhtul koju jõudes (kella kuue paiku) nägin virmalisi, mis lehvisid põhjakaarest üle kogu taeva ja tundusid õrnalt punakasroosadena. Nii tabamata valgus. Olen alati imestanud, kuidas virmalisi vaadates tekkib tunne, et tegelikult jääb suurem sära ja tulede mäng nägemata või näeb seda ainult libisemisi silmanurgast. Kustutasin kõik tuled, võtsin fotoka ja tegin mõned põhjamaised pildid. Kahjuks on põhjakaares tugev Luunja tulede kuma, mis nüüd virmalistega kokku sulab. Ja virmalised ise jäid pildile ka kuidagi palju "rasvasematena" kui palja silmaga vaadates. Mõned tähistaeva pildid tegin ka. Ilma spetsiaalseid seadmeid kasutamata tulevad tähed muidugi pildile kriipsukestena, sest maakera ju pöörleb. Pildistamise ajal oli külma -16,5 kraadi (täna hommikul -19,2).

Mõttekalliskivi

Tähed siravad kaseokstel
jumalike jõuluküünaldena
näen neid voodis olles aknast
kui pea kuklasse ajan
mõtlen - kas niimoodi üle pea
on ülepea sünnis vaadata
kõrgete tähtede hiilgust
siin meie maadligi maailmas

vastuseks pudeneb tuluke
kõvera oksa pealt alla
sabbe sattā sukhi hontu

Eile Meenikunno rabas

Kamsu tuled

Pööripäeva ootus

päev lühike kui targa silmapilgutus
ja hall kui sepaselli auklik hame
ta alasil kuid ikka hõõgumas
üks hoburaudne sõlg kui ime
ja selle otstelt vastu helkimas
on eri ajastute ääsivalgus
just nagu oleks kokku liidetud
siin ühe lõpp ja teise algus
om maitri mahāmaitri maitriye svāhā

Kambja-Pangodi

Laupäeval tekkis mõte käia fotokaga Pangodi järve ääres. Ilm näitas ka veidi sõbralikumat nägu. Marsruut oli esialgu tuttav - Ignase-Sipe-Vana-Kuuste-Kambja. Vast 800 meetrit pärast Põlva teelt ära keeramist tegin peatuse ja esimesed pildid.



Kambjast edasi otsustasin sõita Kavandu teed mööda, lootes tee ääres midagi põnevat näha. Paraku oli esimene asi vihm, mis endast märgatavad jäljed tuuleklaasile jättis. Tee polnud kõige hullem, kuid auke siiski jätkus. Esimene üllatus tuli ca seitsmendal kilomeetril, kui vasakut kätt jäi kena vesiveski koos mitte päris tühja paisjärvega. Kaardi järgi tegin pärast kindlaks, et tegemist oli Peeda-Veski nimelise kohaga. Paraku ei mahtunud veski kuidagi pildile, kuigi selle nimel sai isegi natuke võsas mütatud. Järgmine peatus oli Matsi järve juures kõrgema künka otsas. Järv ise jäi teest üsna kaugele ja kuigi talle pääses mööda kunagist põldu tüki maad lähemale, jäid vaadet ikkagi varjama võsa ja mõned suuremad puud. Koht ise oli ilus, suvel või kevadel mõnus vaateid nautida.




Kavandust sõitsin edasi Kodijärve poole. Paremat kätt ilmus nähtavale järv, mida algul ekslikult Pangodi järveks pidasin (mul polnud kaarti kaasas). Tegelikult oli see Kodijärve suurem naaber Kivijärv. Tegin auringi ümber Kodijärve hooldekodu, et jõuda Palumägede kanti (oleksin võinud ka Kivijärve tagant otse sõita). Telkimis- ja piknikukohta viiva raja alguses oli parkla, kuhu sai jätta auto. Ja edasi läbi ilusa metsa järve äärde. Järgnevalt väike valik seal tehtud piltidest.

Kümme sammu mälestuste väljal

Nagu välja kuulutatud, kohtusid 4. detsembril Eesti Rahva Muuseumi Raadi Mälestuste väljal tuli, mälu ja saja-aastane nooruk. Mida see endaga kaasa tõi, võib näha alljärgnevatelt piltidelt. Parimad soovid kogu ERM-i perele!

Masajas masumonument

Matsakas lodi
Tartu raekoja ees
märgadel munakividel
kui paigalseismise monument
vihma sajab nelikümmend tundi järjest
suudlevate tudengite plekist vihmavarjule
ja Emajõgi muudkui kerkib
nagu tahaks ta haljastel kuuseokstel
laisalt lesivat Jõmmut
oma külma rüppe tagasi haarata
Reformierakonna kontori ukse ette
püstitatud jõulupuu all
igavleb tühja lava kõrval
vettinud moega saan
kell lööb esimest tundi
ja ma tean äkki kindlalt
et tänavu sõidab jõuluvana
sellest linnast suure kaarega mööda

Eesti ülikool 90 ja jõuluehteis linn

Täna sai teoks ammune mõte osta korralik statiiv. Valisin saadaval olevatest Manfrotto 055XB jala ja 804RC2 Basic pea. Kokku igati korralik komplekt. Neile kaubamajja järele minnes tegin poste, prügikaste ja sillutist toena kasutades mõned pildid jõuluehteis linnast.



Statiiviga Vanemuise tänavale jõudes avastasin, et kohe on algamas rahvusülikooli juubelirongkäik. Panin töö juures asjad kokku ja lippasin tõrvikutega marssivatele tudengitele järele. Nüüd sadas juba üsna vastikult ja uus varustus sai kohe vihmaveega ristitud. Et fotokas väga märjaks ei saaks, tegin esimesed klõpsud siiski Vanemuise varikatuse alt, paraku rikkus sealse vaate ehitatav maja. Ega ma ei arvanudki, et statiivi kasutades jäävad kiires tempos liikuvad inimesed pimedal ajal selgesti pildile, aga vähemalt taust pole nüüd udune.



Peahoone juures ei hakanud ma eriti rahva sekka trügima, tegin eemalt mõned klõpsud. Hoolimata vaid veerand tundi kestnud aktsioonist oli aparaat juba üsna märg, seepärast otsustasin lõpetada.


Kestku kaua meie eestikeelne Tartu Ülikool!