Lõhnakontsert

Kuu kuldne kirves kaseladvas
läbi ei lõika veel ööbiku laulu
toomehelbed kuid pudenemas on juba
akna valgusvihus ma seisatan
lasen end sääskedel süüa
järjekordne on algamas
maiöine lõhnadekontsert

õhtu hakul aetud kartulivagude muld
tuhkur enela mesiselt magusal foonil
avanevate õunapuuõite sumust eralduv
ploomihäitsmete vaevutajutav hõng
ja toominga kaugelekanduv lahkumislaul
hämaruses on koondunud
tugevaks lõhnadekooriks

rindu tõmban neid hilisõhtusi viise
mis kange veinina hakkavad pähe
ja viimaks ometi viivad meelest
kõik maiöö poolt tühiseks tehtud paberid
maailm ei ole enam suur kantselei
ja elu mõtlemisvõimet tagav projekt