Loojanguga ristitud

Kuis ritsikate õhtulaul
on täna mahe
kui kagust seilab ligemale
ehapunas pilvepuri
veel päevast päiksepaistet
mäletab mu turi
kuid juba võtab kaisutada
õhtu õrnalt jahe

need purpurhetked õndsamad
kui mõte tundub vahe
ja selle sõnadessepanek
toimub nagu uri
nüüd taganema peab kõik halb
ja ununema kuri
sest püha loojanguga jälle
ristitud saab tahe