Palavik? Kevad?

Ikka mu unedes
luuderohused kaljud
samblased müürid
päevavalgust
haukavad koopasuud
puujuurte raamis
ikka rõdunurgas
udu kerkimist ootavad
lõvikujud
ikka tänava rõske hingus
mõni kõhnake kass
pöörad ümber nurga
ja ongi kodu
ikka veskitammi mühin
ja kuldnoka laul
ikka baari ees
kaarte mängivad mehed

ärkan öösiti
sageli tundega
et olen haige
jäine kuu paistab pähe
laes virvendab
lume sinakas helk
vahemaa une
ja tegelikkuse vahel
suurem on palju kui kaugus
Kamsu kaskedest
Mazzano müürilaternate
sumeda kumani
kõrvus on kohin
algav palavik või
mälestus kevadest