Jääb

Ma tahaksin ka homme uskuda
et kirkamaks võib saada olemine

et keegi minu sees ei rehkendaks
mis maksab iga tulek iga lahkumine

et kevad nagu hapras unenäos
ei oleks ainult mälestus vaid elu sisu

et sügisese tusailma saabudes
ei lõpeks vaimuvalgus eluisu

et talvetuisk ei mataks ühes teedega
ka hingelõõre kinni ulgudes

et suudaksin ühtmoodi mõtelda
nii ukse avanedes kui ka sulgudes

ma tahaksin kuid pole võimalik
sest siinses antuses ei ole algust kaht

jääb lohutus mis tundub kehtivat -
kõik lendab minema kui papli õievaht