Jalad maas

Tuul tundub leebe kui kirjutan
hallile lehele mille pinnal
paistavad valged jooned ma sain
kõvade kaantega uutmoodi kaustiku
sünnipäevaks ja kirjutan nüüd
mõnikord õhtuti kohusetundlikult
isegi kinkija peale mõeldes
oma aias aga päriselt arvan
olen ära kusagil ju on ikka
samasugused puud ja taevas
sama kaharad pilved liiguvad
sama kulunud palvelipud on
üsna sama tilluke ämblik
kõnnib mu jalga mööda aga
tema ei või ju teada et mu
teine jalg toetub praegu hoopis
teisele murule kusagil mujal
kus on nagu sai öeldud üsna
samasugune õhtu ja lehtedelt
peegelduv üsna rohekas valgus