Valu lävel

Näen sind läbi mu mõtte
lendude veripunane taevas
tahad mind enda nimeta
ainega kokku valada teraks
mis tõesti on vahe

mõistan ka sind mu kõhklus
hetkede hallikas meri
jahutad pead selleks et valu
iial ei leegitseks
karastusvalmis metallina

nii pole sellelgi sepal vaja
vaadata haamri järele