Minu halvast prognoosist hoolimata anti jaaniõhtuks soe ja parajalt tuuline vihmata ilm. Oli mõnus metsas jalutada ja lõkke ääres istuda, sääski lendas ringi haruldaselt vähe. Jaanipäeva hommikul tuli tiba vihma, siis läks selgemaks, päikegi paistis läbi pilvede. Õhtupoole pööras taevas jälle pilvisema palge ette.
Tore, et need männid Vapramäe all Elva jõe kaldal on ikka alles. Jõgi on nende jalgu pikemaks pesnud.
Elva jõgi on kallastes tagasi. Tänavukevadise suurvee ajal olid kõik luhad vee all.
Osjadega ääristatud metsatee meelitab sõnajalaõit otsima.
Sinililleoru pervel.
Vapramäe vaade.
Tule ääres.
Kell on juba üksteist, aga taevas ikka valge.
Enne koitu. Kell kolm Lalli lähedal.
Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) on kaitsealune Eesti orhidee, mis õitsebki jaanipäeva paiku.
Kasepuravikke nägin esimest korda oma õuepuude all juba 12.juunil. Ehk tulebki hea seeneaasta.
Kibuvitski õitseb jaanipäeval
ja mõned seni peenardes püsivad kurekellad.
Harilik pihlenelas alles alustab õitsemist.
Aga vesiroosil läheb juba kolmas õis.
Purskkaev. Veepiiskade tants. Ja minugi hing on purskav kaev, kirjutas keegi.
Kollane võhumõõk on nelja aastaga potist tiiki jalutanud. Aeglane, kuid kindel tempo.
Enamus lupiine hakkab juba õitsemist lõpetama. See siin on hiljuti ärganud.
Ebajasmiin ka alles alustas.
Härjasilmad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar