Loksud rongiga läbi ärkava Eesti
ühes käes kohvitass teises saiake
põlvedel arvuti hoidmas eluhetki
olemasolu virtuaalses võrgus
reisimine pole enam ammugi teekond
ühest kindlast maailma paigast teise
sisened otsekui universumi ussiauku
aega ja sidemeid endaga kaasa kiskudes
kogu su elukoele mitmeti korjatud kiri
võib ennast ühe hetkega lahti rullida
kasvõi maakera kuklapoolel
ent kas sa oledki niimoodi päriselt olemas
alati üks jalg kui maas on ja teine
vaimudeilmana hajusas internetis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar