Vihm astub aeglasel sammul
üle mu värskeltniidetud õue
pea madalais pilvedes
külmade varvaste küljes
rohulibled ja igavik
neile kes hoolivad ajast
kukuvad käod endeid ka sajuga
lõokesed laulavad kooris
paljusid aastaid
mina ent otsin täna
teistlaadi märkide tähendust
sõnutud sammaskäikude kuminas
mõtete vaevutajutud võlvide all
ammuseid kirjasid aimates
püüan viivukski tabada
loojate hääle kaja
kõikide jumalapüüniste kiuste
kerkib vaid hetk minu ette
hommik ümber kui hatune härmak
vööks vihmane vikerkaar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar