Teisipäev, 17. november 2009

Ajapuskariajaja

Möödunud sügise õuntest
kõledal pimedal õhtul
värvitu vedelik saab
vaevuaimatav õunamekk
päikesevalgust ei asenda
juues mõtisklen sellest
milliseks rüüpeks
aeg destilleerib varsti
suvised mälestused
või et mislaadi napsuks
ajab taevane tegija
ükskord kogu mu elu

õunapuskaris minu jaoks
küll on aegade vägi
olles tänulik jooja
haukan sibulat peale

1 kommentaar:

  1. Seepärast ma ülistasin rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil, mis Jumal temale annab päikese all! Kui ma pühendasin oma südame tarkuse õppimisele ja tegude vaatlusele, mis maa peal tehakse päeval ja ööl ilma undki silma saamata, siis ma nägin kõigist Jumala tegudest, et inimene ei suuda mõista, mis sünnib päikese all; kuigi inimene otsides näeb vaeva, ta ometi ei mõista. Jah, isegi kui tark ütleks, et tema teab, ta siiski ei suudaks mõista! (8:15-17)

    VastaKustuta