Pimedal porisel õhtul
puhun trepil torupilli
aga kadrisandid ei tule
isegi marsihelide peale
kaugel klähvivaid koeri kuuldes
kiunatab piuk haledalt
ning siis ei saa ma enam näppe
sõrmiliselt ära
pill kasvatab ennast mu külge
ta karvane kott katab keha
ta torud puhuvad jalgadesse
sõnul seletamatut lusti
mis paisub rinnus ja kõris
resoneerivaiks helideks
avan suu ja mängin mõnuga
oma uut ja ulguvat viisi
joostes kõigil neljal jalal
longates üle pimeda põllu
sinna kus nelja tee ristis
põleb täna punakas leek
arrahmaan arrahiim alaihim
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar