Kolmapäev, 31. märts 2010

Aeg vaneneb

Aeg vananeb pagana kiiresti
mõnikord üksi olles on tunne
nagu tahaks ta meist surelikest
võidujooksuga mööda kihutada
talveõhtuti hirm on et päev
põrutab tohutu hooga
öö pimeda seina vastu
ja homset ei tulegi enam
kevadel läheb eilne aeg
nõnda kiiresti hapuks et homme
ei kõlba seda meelde tuletada
ilma ohuta mõistusele
suvel ei jäeta ühtegi hetke
hoo ja hoobi vahele
aeg kihutab rattaks keerdunud maona
üleeilsest otse ülehomsesse
seepärast kannatavadki paljud
sel ajal mäluaukude all
sügisel - sellest ei taha üldsegi kõnelda -
valgus jookseb päevast välja
otsekui katkise põhjaga kotist
aeg pillub sellele kahe käega
koltunud puulehti katteks peale
lähed välja verevat loojangut kaema
viivu pärast tagasi tulles
toast leiad tuledes jõulupuu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar