Päevad need pole vennad
ööd nagu pole õed
armasta eneses ennast
mida sa ikka põed
jääst on sulanud trepid
hanged kõik kõhnuvad
siis kui endaga lepid
sõprugi tunda saad
jõe ääres olgu sul mahti
vaadata voolavat vett
hõlmad löö homsele lahti
kuuluta kevadet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar