Kui lahustud õhtus
ei mõtle sa enam ise
ei kirjuta enam enese sõnu
mis tuleb on see mida antakse
ja mis on võetud
on lõplikult kadunud
siruta sõrmed klahvidele
või suru nad rusikasse
miski su tahtest ei muutu
märtsiõhtu kõneleb
väsinud silmade kaudu
isegi siis kui õhk sinu ümber
ajatuks tardub kristalliks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar