Toetan kätega
oma keha seinu
mis on jäänud kitsaks
väljas koguneb
pikas augustitaevas
hallikaid pilverünkaid
näen nende all
väikesi heledaid maju
kui tagurpidi pööratud binoklist
oh sa taevas
oled nii kutsuvalt avar
ütleb hing minu kehas
käed mis suruvad
keha tihedaid külgi
ei pääse ikka tiibadeks kasvama
taevas ei pääse
ikka valama vihma
mu kitsaste seintega kotta
ainult need sõnad
kui eskadrill piiritajaid
vihinal lendavad teisele poole piiri
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar