Kuu aja eest lõppes matk Dolpa mägedes. Täna, kui otsisin internetist oma reisipäevikule täiendust Shey Gompa ja Kristallmäe osas, jõudsin jahmatama pannud tulemuseni – olin ligi kaks päeva elanud oruservas otse Dolpa kõige pühama paiga vastas, seda kordagi märkamata. Kõlab jaburalt, kuid on tõsi. Fotosid üle vaadates selgus, et mul pole Riwo Drugdrast isegi ühtki korralikku pilti. Kuidas nii? Teadsin ju enne Nepaali lendamist mäe olemasolust, olin lugenud isegi pärimust sellest, et palverändur, kes teeb üheksa tiiru ümber mäe, pääseb selle sisemuses oleva varjatud järve kaldale ning kui ta peseb silmi järve piimja veega, avaneb talle vaate pühade pühadusele Kailašile endale. Ent teadmine üksi ei aita. Oleme kinni oma ettekujutustes ja hinnangutes. Mul oli miskipärast, võib-olla tasase maa elanikuna, tekkinud ettekujutus, et Kristallmägi peab olema oma piirkonna silmapaistvamaid, kindlasti korrapärast kuju omava lumise tipuga. Sellist mäge ma teel Shey Gompasse ei kohanud. Ka polnud kloostri ümbruses ühtki sobivat tippu näha. Pealegi eksitas Lonely Planeti marsruudikirjeldus, kus mäge mainiti teeosa Sehu La – Shey Gompaga seoses. Kuna meie sooritasime oma teejuhi Karma tahtel lõike hoopis teise ja kõrgema kuru (Ngadra La) kaudu, arvasingi, et see võttis meilt võimaluse Kristallmäge näha. Ma isegi kurtsin seda matkakaaslastele. Raamatut ennast mul ühes polnud, Kathmandust ostetud kaardil aga mäge ei märgita.
Täna aga, kui tegelesin mäe kohta lisaandmete otsimisega, leidsin mitmeid fotosid, millel oli näha otse meie laagripaiga vastas olnud, ausaltöedes üsna ilmetu ja madalavõitu mägi. Tõsi küll, sellel mäekesel oli päris huvitav kaljune tipp, mis mõnest kaugemast perspektiivist jäädvustatuna tõepoolest mäe seest välja kasvavat kristalli võib meenutada. Aga meie telkide juurest, no andke andeks. Silm peatus sageli gompal ja seda ümbritsevail tšörtenitel, millest klõpsutasin päris palju pilte. Samuti jäi sagedasti kaadrisse gompa taga olnud ja minu meelest üsna maalilise välimusega mägi. Isegi siis, kui ronisin nõlva mööda üles vanade kloostrihooneteni, ei pööranud ma tõelisele pühadusele mingit tähelepanu. Seda polnud mu jaoks olemaski. Võib-olla, mõtlen nüüd, ühmas Karma temaga koos kohale jõudnud inimestele, et näe, see ongi kuulus Kristallmägi. Ma ei tea seda, kuid tõenäoliselt oleks keegi siis jutu sees mäge maininud. Ise jõudsin gompa juurde viimaste hulgas ja heitsin kohe päikesepaistelisele künkanõlvale pikali. Hm, näoga Kristallmäe suunas. Aga ma panin silmad kohe kinni ja hulpisin poolteadvusetult raske matkapäeva järgse väsimuse lainetel. Ja ma ei mõelnud püha mäe peale kordagi sel ega ka järgmisel päeval. Isegi siis, kui muulaajajad tõid külanaise saatel kohale kitse, kelle nad otse oruservas, see on püha mäe vastas, ära veristada kavatsesid, ei turgatanud mulle pähe, et tegemist võib olla pühaduse rüvetamisega. Ma ei tea, mis rahvusest ja mis usku need poisid olid või kas nad üldse midagi uskusid, aga kui nende käest põgenema pääsenud kits oleks jooksnud nõlvast alla, kahlanud läbi jõe ja roninud Kristallmäele, siis oleks ta vist terve nahaga pääsenud. Aga õnnetu loom valis vastassuuna ja tormas üles gompa tagusest nõlvast. Noh, ja tunni aja pärast oli ta kinni püütud ja pea maha võetud.
Ma ei tea üldse, miks seda kitse tarvis oli. Vist seepärast, et mingil raskel tõusuhetkel käis Karma välja lubaduse, et kui jõuame Shey Gompa juurde, saame kas kitse või lamba. Valge mees ju tahab liha. Tegelikult läks vähemalt pool loomast muulaajajate, kandjate ja köögirahva toiduks. Mulle need Shey Gompa kitsekotletid eriti ei maitsenudki, oleksin võinud vabalt ilma nendete elada. Aga gompa juurde tulime ju viimases otsas piki Kristallmäe nõlva. Pidasin palvelippe ekslikult järjekordseks mäenuki tähiseks, nagu neid juba hulgaliselt nähtud oli ning imestasin, miks oli terve mäekülg laotud täis tillukesi kivikuhjasid. Aga just selliseid kuhjasid püstitatakse kora tähistamiseks ning iga kuhja lisatud kivi tähistab üht ringi ümber pühapaiga. Seega märkis koht palveteekonna olulist punkti, kust rada keeras ära mäe tagakülje suunas. Kui olete nõus tõlgendusega, et esikülg on suunatud suure oru poole. Meie liikusime järelikult korale vastupidises suunas, vastupäeva, mis ühe mäe puhul on vist andestatav. Aga kui oleksime tulnud teise kuru kaudu, oleksime sattunud kora rajale hoopis teises kohas niing liikunud gompani päripäeva nagu kord ja kohus.
Aga ma pean veel kor rõhutama, et kui täna internetist Shelri Riwo Drugdra ehk Draakonimöirge Kristallmäe pilte nägin, siis ei uskunud ma esialgu, et esiplaanil olev mägi ongi SEESAMA püha mägi. Püüdsin leida mõnd markantsemat tippu kusagil selle taga, vasemal või paremal. Nii tugevasti kujundab inimene mõtetega oma maailma, et ei suuda vaadata kujutluspiltide taha.
Uus reisikirja osa tuleb vast juba homme.
Täna aga, kui tegelesin mäe kohta lisaandmete otsimisega, leidsin mitmeid fotosid, millel oli näha otse meie laagripaiga vastas olnud, ausaltöedes üsna ilmetu ja madalavõitu mägi. Tõsi küll, sellel mäekesel oli päris huvitav kaljune tipp, mis mõnest kaugemast perspektiivist jäädvustatuna tõepoolest mäe seest välja kasvavat kristalli võib meenutada. Aga meie telkide juurest, no andke andeks. Silm peatus sageli gompal ja seda ümbritsevail tšörtenitel, millest klõpsutasin päris palju pilte. Samuti jäi sagedasti kaadrisse gompa taga olnud ja minu meelest üsna maalilise välimusega mägi. Isegi siis, kui ronisin nõlva mööda üles vanade kloostrihooneteni, ei pööranud ma tõelisele pühadusele mingit tähelepanu. Seda polnud mu jaoks olemaski. Võib-olla, mõtlen nüüd, ühmas Karma temaga koos kohale jõudnud inimestele, et näe, see ongi kuulus Kristallmägi. Ma ei tea seda, kuid tõenäoliselt oleks keegi siis jutu sees mäge maininud. Ise jõudsin gompa juurde viimaste hulgas ja heitsin kohe päikesepaistelisele künkanõlvale pikali. Hm, näoga Kristallmäe suunas. Aga ma panin silmad kohe kinni ja hulpisin poolteadvusetult raske matkapäeva järgse väsimuse lainetel. Ja ma ei mõelnud püha mäe peale kordagi sel ega ka järgmisel päeval. Isegi siis, kui muulaajajad tõid külanaise saatel kohale kitse, kelle nad otse oruservas, see on püha mäe vastas, ära veristada kavatsesid, ei turgatanud mulle pähe, et tegemist võib olla pühaduse rüvetamisega. Ma ei tea, mis rahvusest ja mis usku need poisid olid või kas nad üldse midagi uskusid, aga kui nende käest põgenema pääsenud kits oleks jooksnud nõlvast alla, kahlanud läbi jõe ja roninud Kristallmäele, siis oleks ta vist terve nahaga pääsenud. Aga õnnetu loom valis vastassuuna ja tormas üles gompa tagusest nõlvast. Noh, ja tunni aja pärast oli ta kinni püütud ja pea maha võetud.
Ma ei tea üldse, miks seda kitse tarvis oli. Vist seepärast, et mingil raskel tõusuhetkel käis Karma välja lubaduse, et kui jõuame Shey Gompa juurde, saame kas kitse või lamba. Valge mees ju tahab liha. Tegelikult läks vähemalt pool loomast muulaajajate, kandjate ja köögirahva toiduks. Mulle need Shey Gompa kitsekotletid eriti ei maitsenudki, oleksin võinud vabalt ilma nendete elada. Aga gompa juurde tulime ju viimases otsas piki Kristallmäe nõlva. Pidasin palvelippe ekslikult järjekordseks mäenuki tähiseks, nagu neid juba hulgaliselt nähtud oli ning imestasin, miks oli terve mäekülg laotud täis tillukesi kivikuhjasid. Aga just selliseid kuhjasid püstitatakse kora tähistamiseks ning iga kuhja lisatud kivi tähistab üht ringi ümber pühapaiga. Seega märkis koht palveteekonna olulist punkti, kust rada keeras ära mäe tagakülje suunas. Kui olete nõus tõlgendusega, et esikülg on suunatud suure oru poole. Meie liikusime järelikult korale vastupidises suunas, vastupäeva, mis ühe mäe puhul on vist andestatav. Aga kui oleksime tulnud teise kuru kaudu, oleksime sattunud kora rajale hoopis teises kohas niing liikunud gompani päripäeva nagu kord ja kohus.
Aga ma pean veel kor rõhutama, et kui täna internetist Shelri Riwo Drugdra ehk Draakonimöirge Kristallmäe pilte nägin, siis ei uskunud ma esialgu, et esiplaanil olev mägi ongi SEESAMA püha mägi. Püüdsin leida mõnd markantsemat tippu kusagil selle taga, vasemal või paremal. Nii tugevasti kujundab inimene mõtetega oma maailma, et ei suuda vaadata kujutluspiltide taha.
See telkide taga kõrguv mägi ongi Shelri Riwo Drugdra, Dolpa alade kõige püham paik, tuhandete palverändurite siht.
Uus reisikirja osa tuleb vast juba homme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar