Ma mõtlen et kui ma ei mõtleks
siis polekski lugu must
see mõte jääbki vaid mõtteks
ei tule sest lunastust
ei ole ses sisukat tuuma
vaid tühjus mis tajule must
ma otsmikku puudutan kuuma
ja põrnitsen pimedust
ma istun ja mediteerin
näen vaimusilmas üht ust
ja kirja selle pealt veerin
mis kuulutab unustust
ent mina ei taha veel sinna
kus lahti saan lõigatud sust
kui aga jään külmunud linna
ei anna aeg arutust
ühtlaste sammude kaja
VastaKustutasaadab su luuletust
neist kumiseb kogu maja
justkui polekski ust