Mis saab sest talvest?

Veel üks külm päev
läheb sinavalt looja
pakase leil
lehvitab palvelippe
mu akna taga
vaatan välja ja imestan
mis saab kõigest sest talvest
laiad need lumeväljad
sulavad viimaks
väiksesse mälupessa
kusagil silmade taga
sealsamas kõrval tukuvad
kõigi mu kevadete
lõolaulud ja kuldnokaviled
kriipsu kaugusel
juuliparmude pininast
õunte hapukast maitsest
ja vahtralehtede kahinast
laste jalgade all
ootamas aega et virguda
ülehomsete tuiskude
pikka valgesse laulu