Tee on hele niit õhtu tumedas ihus
millega õmmeldakse servapidi
kodu külge mu hing
teises servas on musta härjana
mühisev meri
miks küll kipub
mu tulekübemena tilluke laul
raskemeelsete lainete poole
suure härja sarvede vahel
seilata tuleb mitmeidki päevi
lähme Kuramaalt kulda tooma
Lätist linalakka kaema
ütlevad madrused pimedas laevas
mille puri kinni on katnud
härja selja kohale kerkinud kuu
ühel väikesel põhjamaa saarel
rebasega juttu rääkinud naine
homme võibolla köidab vöö
ümber heledapäise laevniku piha
õllekahja mekkinud merehärg
seepeale sarvede kohale heiskab
küüraka kuuga ühes mu laulutähe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar