Lohutus

Mille peale ma loodan
hämaral rohekal hommikul
õhtust alates sajab
hallide vendade vihma

lindude luised jalad
haardunud traatidesse
lõputa monotoonse viisi
niisked noodid on kehad

asjata vehivad kaseoksad
käijate peade kohal
dirigeerida põhjatuule
äsjavalminud oopust
mille taktis keegi ei tantsi

inimeste külmad sõrmed
surumas vihmavarjude pidemeid
põiklevad sammud lompide vahel
lirtsuv ja lonkav rütm

mille peale ma loodan
külma rohu ja märgade
kassikäppade kõledal hommikul
pimedad päevad pikas rivis
peagi marsivad üle mu õue

võibolla seekord veel suudan
oma hingelaterna leegiga
nende tuhmides silmades
süüdata sära