Mäletamist mööda käisin Petseri kloostris esimest korda 1972. aastal, kui üheksanda klassi sügisene ekskursioon viis läbi Setomaa ja Petseri Mihhailovskojesse. Järgnev pilt, kus peal on ainult meie klassi poisid, saigi tehtudki selle sõidu ajal. Vähemalt kolm pildil olevat poissi on praeguseks juba parematel jahimaadel.
Pärast seda külastasin kloostrit 1980. aastal etnograafide traditsioonilise sügiskooli ajal, siis õnnestus ära näha ka katakombid. Umbes 1988 ja 1989 sai paaril korral külastatud Maarja Pähnapuud Koss'olka külas. Pärast seda polnud ma kuni eelmise nädalani kordagi Petseri kanti sattunud, tänavukevadine Udmurdi sõit välja arvatud. Aga siis me lihtsalt sõitsime ilma peatusteta läbi teisel pool kontrolljoont oleva Setomaa osa. Nüüd siis õnnestus koos Liinatśurade ja teiste seto kooridega käia nii Maarjapäeva tähistamisel Petseri kloostris kui ka kolmandat korda toimunud Radaja festivalil. Järgnevalt väike valik pilte kloostrist ja selle ümbert. Kõigepealt väike ajamasina efekt - puud arteesia kaevu hoone ümber on jõudnud suureks kasvada. Aga võib-olla polnud neid 1972. aastal veel olemaski.
Reede, 27. august.
Neljakümne usukannataja kirik ja Varvara kirik Petseris.
Kloostrimüür.
Kirikukuplite kuld on palju säravam ja sinine värv palju sügavam kui 30 aastat tagasi.
Tornid on ehitud uhkete tuulelippudega.
Lilledest tee, mida mööda kantakse Jumalaema Uinumise ikoon Uspenie kirikust Miikaeli kirikusse.
Risti kuld vastu tumedat taevast.
Rahvas on ootel.
Andke teed! Viimaks, peale mitmeid tunde kestnud liturgiat, hakkas ikoon liikuma.
Pärimuse kohaselt tõid Jumalaema Uinumise imettegeva ikooni 1521. aastal kloostrisse Pihkva mehed Fjodor ja Vassili. Selle tegi nende tellimisel ikoonimaalija Aleksei Malõi.
1523. aastast hakkas levima ikooni imepärase tervendamise võime kuulsus.
Jalge alt õisi korjates liigub rahvas ikoonile järele.
Laupäev, 28. august.
Algab suur ristikäik ümber terve kloostri.
Ristikäik.
Ristikäik.
Pühitsetud vett nii palju kui kulub!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar