Maailma uks avaneb sissepoole
oma purpurkäikudest läbi
tuleb meil minna
südame trummilöökide saatel
kuulata vereliblede
lõikavat tiivavihinat
vappuvate võlvide all
paastuda nädalaid
närvitreppisid tõustes
selleks et viimaks
näha silma vikerkestalt
murdunud vikerkaart
näitamas teed
teiste planeetide poole
sinu jumala pilk
nukker on sellel päeval
kui lahkud ta väsinud kehast
naerata talle tagasi
kuni veel pole pime
liiga külm ega hilja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar