Laupäev, 20. november 2010

Novembriilmast praegu ja tosina aasta eest

Vaatasin vanu päevikusissekandeid. 13. novembril 1998 olin kirjutanud: "Terve viimane nädal on meil olnud talvine. Lund küll eriti palju pole, külma aga talve kohta piisavalt. Eile ja üleeile päeval ei tõusnud kraad üle -10, öösiti langes -16 peale. Ja tuli see külm mardipäevaks, õigemini mardi laupäevaks. Ilmaprognoosiski öeldi, et mardid saavad lume peal joosta. Said."

19. novembril jätkasin: "Täna saab Mikk kahekümne aastaseks. Mäletan, et 20 aastat tagasi oli külm talv. Novembri algus oli soe, aga õhtul enne Miku sündimist möllas Tartu kohal võimas äike, murdis Toomel mitmeid puid. Pärast seda läks järsku külmaks, Mare ja Miku järele minnes ei saanud autoga hästi Toomele, tee oli jääs. Ja tuli külm talv, kõige külmem, mida mäletan. Elasime tollal Elvas Nõmme tänaval ühe maja teisel korrusel, kus meie kasutada olid köök ja tuba. Ainult pliidiga küttes ei saanud nädalate kaupa üle 14-15 kraadi sooja sisse. Aasta lõpp ja uue algus olid eriti külmad, nädalajagu või enamgi püsis kraad -40 lähedal (kõige külmem oligi vist umbes aastavahetuse paiku, -42, mäletan, et pidasime Keemiku (Ülo Haljasoru) juures postijaama majas pidu, Heno ja Kadi tulid teisest Elva otsast, Henol viinapudel lahtiselt võrgus (või kotis) ja viin oli pudelis poolpüdel. Tudengite ringis käis põhiline jutt selle üle, milliseid elamusi külm kellelegi põhjustas. Jäätunud torud ja veepanged ning hommikuks härma läinud tekiääred olid vähemalt Elva ja Peedu asurkonna jaoks tavalised.

Jah, ja praegu püsivad endiselt külmad ilmad. Täna hommikul oli -16 ja ega päevalgi palju soojem pole. Auto ei taha endiselt käima minna ja veepump kaevus vett pidada. Täna viisin luulekogu käsikirja “Ilmamaasse” ja kirjutasin kultuurkapitalile taotluse selle trükkimise tarvis 12 000 krooni saamiseks. Kardan, et ilma detailse põhjenduseta lükatakse see tagasi. Siis saab kolme kuu pärast uuesti üritada. Täna lähen varem koju, proovin pumpa korda saada."


1998. aasta jõuluõhtu Kamsul.

1999. aasta november oli soojem, siis kirjutasin 1. detsembril: "Kuni möödunud reedeni (27. november) oli meil talv, kuigi ilm püsis vaid veidi alla nulli. Neljapäeval läks sulale, laupäeva hommikul oli veel lund maas (tegin isegi paar pilti), aga pühapäeval oli kogu valge kadunud. Hommikupoolik oli selge ja päikesepaisteline. Kaevasin isegi natuke aiamaad. Õhtupoole läks pilve ja tuuliseks. Kraad tõusis esmaspäevaks kuni +8-ni. Loomulikult ei käinud nii suured muutused rahulikult, esmaspäeva õhtul ja ööl vastu teisipäeva möllas tõeline raju. Ülenurmel mõõdeti tuule kiiruseks vist 24 m/s, Kihnus aga näiteks 32,7, merel olevat olnud kuni 11 m kõrgused lained. Ligi pool Eestit jäi elektrita, aga meil Kamsul põlesid tuled uhkelt edasi. Käisime õhtul õues vaatamas, kuidas Uniküla ja Vooremäe pool taevas valgeks lõi, nagu möllaks pikne, tegelikult aga peksis tuul kõrgepingeliine kokku. Eile, teisipäeval, oli kena selge vaikne ilm. Arvasin, et tormid on möödas, aga õhtul hakkas tuul taas lõõtsuma, sedapuhku lõunast. Ja öösel jäime meiegi elektrita."


1999. aasta 14. novembril koos Mikuga enne garaažiuste ettepanemist.

Ka 2000. aasta november oli soojemapoolne. 25. novembri olen märkinud esimese päevana, mil kraad jäi ka päeval paari pügalaga miinusesse. Ja järgmisel päeval kirjutasin: "Tänagi jäi kraad päeval nullist madalamale, kütsin taas suurt ahju (eile esimest korda). Kuna puhub üsna tugev lõunakaarte tuul, on ülakorrusel kõigest kütmisest hoolimata karge kliima. Valge aeg kulus rutiinsete koduste toimingutega, söögitegemist alustasin juba hämaras. Kole lühikesed päevad. Üritasin täna veidi jalutada, aga külm tuul ajas kiiresti koju. Pluto märkas põllul kitse ja kadus seda taga ajades metsa. Veidi aja pärast tuli ta ähkides tagasi, kõrvad igaks juhuks lidus. Kevadeni on veel nii palju aega. Imelik, miks ma siin maal elades üldse talve ei salli. Vist sellepärast, et talvel on muret rohkem, kütmine, libe tee, kui juhtub lund sadama, siis ka lume rookimine. Inimene on talvel nagu haavatavam, igasuguseid hädasid-õnnetusi võib juhtuda. Ja peamine – päevad on nii kole lühikesed, koju tuleb alati pimedas sõita, nüüd juba tööle ka, aga mulle pimedas sõitmine ei meeldi. Uue auto tuled on küll valgemad, aga vastusõitvate autode tulede tõttu pole sageli ikkagi midagi näha. Lumega oleks muidugi valgem, seda küll. Teegi läheks paremaks ega tolmaks."


2000. aasta detsember.

Neil esimestel maal elatud talvedel jätkus muret kuhjaga. Küll ei läinud auto käima, küll läks pump kaevus rikki, küll kadus elekter. Maja tundus külm ja tuulise ilmaga ei aidanud ka kütmine. Aastatega on nii palju muutunud, et pimedas sõitmist ma enam ei pelga, autodega pole ka probleeme, veevärk on töökindlam ja tänavu kevadel rajatud uus elektriliin pole seni ka kordagi alt vedanud. Kütma peab praeguste ilmadega ka üsna minimaalselt, sest soojapump tagab 19-20 kroodise toasooja. Aga tugev tuul puhub ülakorruse endiselt külmaks ja paljud kunagi mõttes olnud tööd on seni tegemata. Ja talvist pimedat aega ei armasta ma endiselt. 2010. aasta sügis on olnud soojapoolne, tänaseni pole kraad isegi öösel langenud alla -3. Maha sadanud lumi (üleeile hommikul oli seda näiteks päris paks kiht) on ka kiiresti ära sulanud. Aga järgmise nädala algul peaks külmem õhk pärale jõudma.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar