Kolmapäev, 3. november 2010

Ööle vastu

Tuul rebib puude rõivist viimaseid sügise märke
hatuste pilvede alune maastik on eriti lame
kaugesse kapinurka peidan suviseid särke
selga tõmban paksu linase hame

mille tikandid kurja eest peavad mind kaitsma
ohutiseks ka telgedel kootud vöö sõlmin vööle
kapudad jalga siis minna võib handsatki maitsma
laulu ja lustiga vastu pikale ööle

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar