Vajusin mõtteisse
siis tulid kassid
kaua tiirutasid
ümber mu palava pea
viimaks sikutasid
ta mõttetest välja
ütlesid hakkame minema
vastu juhtus
kollast koera jalutav õhtu
kassid jooksid ära
koer rebis rihma
ja haukus õhtu
valget kasukat kandvaks ööks
kes ajas hõlmad laiali
ja lendas öökullina
murdunud kuuse otsa
koer aga liputas saba
lakkus oma punase keelega
minu kahvatut kätt
nüüd olen kerge
kui lumesajune hommik
keda kollane koer
enda sabas tirib
pilvede poole
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar