Tuisk lihvib
teravaks tajud
näonaha kaudu
tunned olemasolu
valusat rõõmu
kui pöörad pahupidi
oma mõtted
jahvatab pühadeõhtu
su siseilma
kuhjunud hanged
lumejahuks
mille vabastav tuul
puistab laiali
põldudele ja metsa
tagasi endasse tõmbudes
seisad plagisevate
palvelippude all
jalad kõvasti maas
vastne ja värske
otsekui hommikul
uuesti sündiv valgus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar