Valge ja külm

Ümber mu kodu
pakane hiilib
kuulen tema
praksuvaid samme
otsmik kuumab
aga varbad külmetavad
igale poole ei jõua
mu keha ahjus
kohusetundlikult
hõõguva tule soojus
valus torkiv ja külm
lumeväljade valgus
pressib kõigist akendest
sisse ja silmadest

kumavaiks muutuvad
kõik mu jahedad toad
aga kas valgustatud
saavad täna
ka hinge kaugeimad sopid

oh ma kahtlen -
iga silmadetagune maailm
lõputa on universum
mida ei suuda
päevavalgele tuua
isegi tuhande päikese vägi