Saju nimesse ristitud

Taevas kisub jälle pilve
külm vihm voolab
üle kivikujude juuste
elavad inimesed
ei hooli sellest
mõni kosib nägusa naise
teisel tuleb end lasta
enne laulatust ristida

aga milleks kui pilved
nagunii vastu õhtut
sajavad tühjaks
avavad kahvatu taeva
kust tähed lähevad ära
enne pulmapeo viimaseid
väsinud külalisi

vihma on igal juhul
rohkem kui pisaraid
ükskõik millise jumala
silmade taga
saju nimesse ristitud rahvas
elab kuni armastusest saab
lillade ehatriipude ajastu
kähisev kõrb