teisipäev, 31. märts 2009

Kevadest, mis teisiti

Tänavu on kevad meie kandis hiline. Eelmisel neljapäeval märkasin kahte luike Emajõe suunas lendamas ja kõik, rohkem ei kedagi. Kolleeg, kellel suvekodu Kriimani kandis, rääkis, et oli eile täiesti lumisel põllul sookurgi näinud. Õues on pilt veel üsna talvine, ainult teerada ja maja lõunaseina juures kitsas riba ning mõned puualused kohad on lumest vabad. Soegi laseb ennast oodata. Pühapäeva hommikul sadas veel lund, eile tuli vihma. Täna on olnud kuiv, sooja maksimaalselt 5 kraadi. Kümne aasta eest kirjutasin päevikusse:

30. märts, teisipäev. Täna oli tõeliselt ilus soe kevadilm, linnas kõndides tundus olevat vähemalt +15 kraadi, õhtul seitsme paiku näitas meie varjus olev termomeeter veel +11. Hommikul kella seitsme paiku (veel enne päikesetõusu) kõndisin põllul ja üritasin viit seal söövat kitse pildistada, aga eriti ligidale nad mind ei lasknud. Ilm oli vaikne, paar külmakraadi, taevas selge ja tedrekuked kuristasid ümberringi. 2. aprill, suur reede. Täna oli veel tore kevadilm, sooja 12 kraadi, aga puhus tugev tuul. Ilusad ilmad on kestnud terve nädala ja pea kogu lumi sulanud. Vaid lõkkeplatsi ümber ja mõnes madalamas kohas ning varjus on veel valgeid laike. Tiik hakkab kallastesse tagasi tõmbama. Aga homsest alates lubab ilmaprognoos pilvi ja vihma, sekka lörtsigi. Loodan, et väga palju siiski ei saja. Maa hakkab just natuke tahenema. Kui õues olime, lendas korstna otsa linavästrik ja hakkas rõõmsalt häälitsema. Haneparv lendas üsna kõrgelt põhja poole. Eile õhtul pasundasid Aadami pool sookured.

Pühapäeval kohtasin buda munkade protsessiooni järel jõe ääres Kaittit. Ta uuris, kas mul vaim valmis Nepaali sõiduks. Ütlesin, et vaim on küll valmis, aga liha... Mingi viirus piinab väikeste vahedega juba kolmandat nädalat. Olen eile ja täna igal võimalikul juhul Ravibuddha mantrat korranud, et äkki aitab. Leebed ravimid, mida seni kasutasin, on pikapeale küll mõju avaldanud, aga bronhiit ja nohu ei taha taganeda. Need pole mägedes head reisikaaslased. Ehk saan tervise siiski korda, ligi neli nädalat ju aega ka veel.

Leidsin läpakast ühe luuletuse. Kirjutatud õige mitu aastat tagasi, ju vist ka kevadel. Tegin mõned pisiparandused ja - olge lahked:


Vanad armastuskirjad – jäljed mullusel lumel.
Kuhu see lumi sai? Pressiti lumepalliks.
Kuhu see pall sai? Sulas su käte vahel.
Kuhu vesi sai? Voolas kevadel merre.
Ja kuhu meri sai? Vikerkaar rüüpas ära.
Kuhu vikerkaar sai? Pandi vist pildi peale.
Kuhu see pilt küll sai? Selle jätsin ma meelde.
Kuhu mu meel veel sai? Otsib mulluseid jälgi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar