Tohu ja bohu

Nohu nüristab
vaimu kirvest
vehi kuipalju tahad
mõtted umbsed
ilm tatine
vanatühja
kahvatu vaim
hõljumas väljade kohal

kellega veedad
vesiste silmade
lörtsisajuse õhtu
vangistatuna oma
lukus kõrvade taha
pilgud lendutõusmise jaoks
liiga rasked
ja hellad