Laibakahvatu kuu
varjutus toimub
õhtu pilvede taga
terita silm
naasklina teravaks
kui tahad näha
kuidas ma peagi katan
tunnete maskiga
virguja kiirgava palge
ole mu kustuvat naeru
meeneteks lõikav
mõte ja hääl ja pilk
mürgina raskete
viljapõldude kohal
sirutan sinu
punase loojangu poole
tähised käed
päev läheb lukku
tolm laskub
tagasi teele
kattes me jäljed
ja võimaluse
saada üksteisest priiks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar