septembri algus
mõttes värsid rütmi taovad
ja õhus lendab kaseebemeid
ööd jahtuvad
oh aeg ja kassid kaovad
võib-olla hiilib maja ümber rebaseid
su väike käsi
nagu alati on jahe
- nii luuletas vist Ristikivigi –
ent mitte tolligi
ei kasva meie vahe
las päike läheb looja teisiti
las selge tähistaevas
meie üle kaardub
koos oleme kui siinpool aja ust
käepigistusse ühte
kogu lootus haardub
hing tunneb äkki hinge lähedust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar