Ateena hingus

Ateena hingus on palav
keegi ei pääse sellest
päriselt kõrvetamata
üksikuid hingi ei lasta
paikadesse kus öösiti
istuvad suudlevad paarid
oliivipuude kohal
noorkuu on terav kui väits
kui tuleb päeva matus
adud eneses jälle
kõikide lahuskäijate
hääletuid tervitusi
mis panevad õhu küngaste kohal
valusalt võbelema
hommikuks pöörab
maailma pööritav vaim
su poole saatüri
veinist punsunud näo
täpselt kell kuus