Riia - Ateena lennuk oli poolenisti folkloristide erireis. Teiste seas tuttavad läti kolleegid Sandis Laime ja Guntis Pakalns. Ja kusagil pidi ka Valdis Muktupavels koos naisega olema, kuigi ma neid ei näinud ei lennujaamas ega lennukis. Aga Ateenas lehvitasid nad rõõmsalt x95 ekspressi uksel, millega metrooliini moderniseerimise tõttu linna sõideti. Oli ka leedu kolleege ja muidugi hulk omi eesti folkloriste, osa koos lapse või lastega. Ja osa sõitsid muid teid mööda ja muude lennukitega. Näiteks lehvitasin varahommikul Tallinnas kolmele töökaaslasele, kes Kopenhaageni lennuki peale läksid.
Oma hotelli Athinaikon leidsin kerge vaevaga. Täitsa korralik elamine - pisike puhas tuba konditsioneeriga ning pea sama suur vannituba. Ja tasuta wifi. Mida sa oskad muud tahta ühetärnihotellilt? Rajoon ka imehea, eriti meie üritust silmas pidades. 39 EURi päev. Ainus halb asi on, et hommikusöögi eest tuleb ise hoolt kanda.
Pärast väikest puhkust käisin natuke linna vaatamas. Lootsin ka oma naabruses elavate töökaaslastega kokku saada, aga võta näpust - kord olid nad "niisama plakal kõndimas", kord istusid kusagil Estia-nimelises kõrtsis restoran Akropolise lähedal. Paraku ei leidnud ma neid ei siit ega sealt. Tundub, et plaka on siin üsna veniv mõiste, mis ei tähista mitte ainult üht poodide tänavat (nagu mulle SMS-i teel juhatati), vaid tervet rajooni. Sealt nelja inimest ilma tänavanimesid teadmata otsida on sama hea, kui otsida nõela heinakuhjast. Igal juhul otsustasin nälga suremise asemel esimeses ettejuhtuvas söögikohas souvlakit süüa. Pärast kõndisin niisama ringi ja vaatasin, kuidas inimesed laupäeva õhtust mõnu tundsid. Vahepeal tuli ka kaks piiska vihma. Hädapäraste vahenditega konvertisin mõned täna tehtud pildid. Siin need tulevad.
Oma hotelli Athinaikon leidsin kerge vaevaga. Täitsa korralik elamine - pisike puhas tuba konditsioneeriga ning pea sama suur vannituba. Ja tasuta wifi. Mida sa oskad muud tahta ühetärnihotellilt? Rajoon ka imehea, eriti meie üritust silmas pidades. 39 EURi päev. Ainus halb asi on, et hommikusöögi eest tuleb ise hoolt kanda.
Pärast väikest puhkust käisin natuke linna vaatamas. Lootsin ka oma naabruses elavate töökaaslastega kokku saada, aga võta näpust - kord olid nad "niisama plakal kõndimas", kord istusid kusagil Estia-nimelises kõrtsis restoran Akropolise lähedal. Paraku ei leidnud ma neid ei siit ega sealt. Tundub, et plaka on siin üsna veniv mõiste, mis ei tähista mitte ainult üht poodide tänavat (nagu mulle SMS-i teel juhatati), vaid tervet rajooni. Sealt nelja inimest ilma tänavanimesid teadmata otsida on sama hea, kui otsida nõela heinakuhjast. Igal juhul otsustasin nälga suremise asemel esimeses ettejuhtuvas söögikohas souvlakit süüa. Pärast kõndisin niisama ringi ja vaatasin, kuidas inimesed laupäeva õhtust mõnu tundsid. Vahepeal tuli ka kaks piiska vihma. Hädapäraste vahenditega konvertisin mõned täna tehtud pildid. Siin need tulevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar