Kathmandu, lõpuks

Delhist väljalendu lükati kaks korda edasi, öeldi, et Kathmandus on halb ilm. Tukkusime lennujaamas ja muretsesime, kas meid ikka märgatakse. Asi selles, et pidi antama uued boardingu kaardid ja pagasilipikud. Viimaks tuli keegi asjamees ja, ennäe imet, andiski mainitud paberid. Muuseas on Delhi lennujaam aastaga veelgi arenenud, kohati juba üsna talutav. Poode ja söögikohti ka rohkem, paraku alles pärast turvakontrolli, kuhu meie ilma vajalike paberiteta minna ei saanud. Lennu ajal istusin küll akna all, isegi Himaalaja pool küljes, aga ilm oli üsna vines. Siiski olid Dhaulagiri ja Annapurnad näha. Mõtlesin lennukis, kuidas nädala-paari pärast seal matkan. Milline võib siis olla ilm? Kathmandu võttis vastu ca 30 kraadi soojaga. Lennujaamas oldi meil kenasti vastas. Järgnes kiire meeldetuletus sellest, milline on siinne liiklus. Muidugi tuututatakse ka vabariigi ajal ja trügitakse ja mootorratturid sõidavad risti-põiki. Tolm, lärm, siin-seal mõned sinakate õitega puud kui tulnukad paremast maailmast. Lõpuks Thamel ja samanimeline hotell, meeldiv vastuvõtt. Praegu on kell siin veerand kaks, olen juba raha vahetanud ja dushi all käinud. Kaitti läks juba asju ajama, teised vist magavad. Peaks ise ka paariks tunniks silma looja laskma. Ikkagi kaks ööpäeva magamata. Siin-seal sai küll pisut tukutud, aga see pole õige uni. Hotellis on kolme arvutiga internetipunkt, tunni eest küsitakse 100 Rs.