Pärast 2007. aasta sügise Nepaali reisi panin enda jaoks kirja järgmised andmed.
Nepaal – elanikke 26,8 milj (2005), pindala 147 181 km2, inimarengu indeks 136 (177 riigi seas), keskmine eluiga 61 aastat, keskmine vanus 20, kirjaoskus 63% mehed ja 28% naised. Rahva hulk, kelle sissetulek jääb alla 2$ päevas on 82%.
Üle 1,5 miljoni inimese elab Kathmandu orus, neist 700 000 Kathmandus. 85% rahvastikust elab maal. Üle 50% rahvastikust asustab tasast Terai piirkonda, sealne elanikkond kasvab kiiresti. Nepaalis elab ka 130 000 põgenikku (peamiselt Tiibetist ja Bhutanist).
Nepaalis elab umbes 35 etnilist gruppi. Ca 55% elanikest nimetab ennast nepaallasteks, peamiselt hindud (kastidest bahunid = brahmiinid ja chhetrid = kšatrija sõdalased, kokku üle 30% rahvastikust), kes elavad keskmäestikus. Nende keelest sai Nepaali riigikeel. Kuigi kastisüsteem hüljati ametlikult 1963, domineerivad nad ikka riigiteenistuses (ca 80%).
Asustuse võib jagada kolmeks tsooniks.
1. Kõrgtsoon. Himaalaja mäestiku kõrgemad orud
Mongoliidsed, tiibeti keele lähedasi keeli kõnelevad bhotijad – sherpad (idapoolsed) ja lhopad (lõunapoolsed).
Thakalid – Kali Gandaki org, ettevõtjad ja ärimehed. Paljud thakalid on praktilistel kaalutlustel budistidest hinduistideks saanud.
Tamangid (ca 5,5% rahvastikust) – elavad mägedes Kathmandust põhja pool. Tugev tiibeti mõju. Külasid iseloomustavad mani-müürid. Käsitöölised, kandjad, talupojad. Budistid, šamanistid.
Tiibetlased – ca 12 000 ehk üks kümnendik 120 000 tiibeti põgenikust elab Nepaalis, peamiselt Kathmandus ja Pokharas. Mängivad olulist rolli turismiäris – paljud Kathmandu hotellid kuuluvad neile. Käsitöös on olulisel kohal vaibakudumine.
Nepaal – elanikke 26,8 milj (2005), pindala 147 181 km2, inimarengu indeks 136 (177 riigi seas), keskmine eluiga 61 aastat, keskmine vanus 20, kirjaoskus 63% mehed ja 28% naised. Rahva hulk, kelle sissetulek jääb alla 2$ päevas on 82%.
Üle 1,5 miljoni inimese elab Kathmandu orus, neist 700 000 Kathmandus. 85% rahvastikust elab maal. Üle 50% rahvastikust asustab tasast Terai piirkonda, sealne elanikkond kasvab kiiresti. Nepaalis elab ka 130 000 põgenikku (peamiselt Tiibetist ja Bhutanist).
Nepaalis elab umbes 35 etnilist gruppi. Ca 55% elanikest nimetab ennast nepaallasteks, peamiselt hindud (kastidest bahunid = brahmiinid ja chhetrid = kšatrija sõdalased, kokku üle 30% rahvastikust), kes elavad keskmäestikus. Nende keelest sai Nepaali riigikeel. Kuigi kastisüsteem hüljati ametlikult 1963, domineerivad nad ikka riigiteenistuses (ca 80%).
Asustuse võib jagada kolmeks tsooniks.
1. Kõrgtsoon. Himaalaja mäestiku kõrgemad orud
Mongoliidsed, tiibeti keele lähedasi keeli kõnelevad bhotijad – sherpad (idapoolsed) ja lhopad (lõunapoolsed).
Thakalid – Kali Gandaki org, ettevõtjad ja ärimehed. Paljud thakalid on praktilistel kaalutlustel budistidest hinduistideks saanud.
Tamangid (ca 5,5% rahvastikust) – elavad mägedes Kathmandust põhja pool. Tugev tiibeti mõju. Külasid iseloomustavad mani-müürid. Käsitöölised, kandjad, talupojad. Budistid, šamanistid.
Tiibetlased – ca 12 000 ehk üks kümnendik 120 000 tiibeti põgenikust elab Nepaalis, peamiselt Kathmandus ja Pokharas. Mängivad olulist rolli turismiäris – paljud Kathmandu hotellid kuuluvad neile. Käsitöös on olulisel kohal vaibakudumine.
Vaibakuduja tiibeti põgenike laagris Pokhara lähedal. Foto Aado Lintrop 2007.
2. Kesktsoon, Himaalaja mäestiku madalamad orud, eelmäestikud
Kiratid – raid ja limbud, mongoliidsed, budistid või hinduistid. Oletatavasti Nepaali varasemate elanike järeltulijad (valitsesid Kathmandu orgu 700 e.Kr – 300 p.Kr). Himaalaja kütid-sõdalased, kellest paljud teenivad tänapäevalgi gurkha rügementides. Mehed kannavad nepaali kõveraid nugasid (khukri) ja nepaali mütse (thopi).
Nepaali mees thopiga. Foto Aado Lintrop 2007.
Newarid (6% rahvastikust) – kokku 1.1 miljonit, elavad Kathmandu orus, kus moodustavad suure enamuse. Nende keel, mis olevat üks maailma raskemaid, erineb nii tiibeti, nepaali ja hindi keeltest. Päritolu selgusetu, mongoliidsed ja kaukasuse jooned. Elava jumala Kumari kultus. Newari kastide hulgas olid sakya (preestrid), tamrakar (metallivalajad), jyapu (talupojad). Newarite arhitektuuri parimad näited on Kathmandu oru vanade pealinnade punastest tellistest ehitatud templid.
Patani tseremooniaväljaku (Durbar) newari stiilis templid. Foto Aado Lintrop 2007.
Gurungid – (omanimetus tamu – mägilased) tiibeti-birma rahvas, elavad peamiselt keskmäestikus Annapurna ja Pokhara piirkonnas. Gurungi mehed moodustavad nimetamisväärse osa gurkha rügementidest. Naised kannavad ninarõngaid phuli. Tulid Tiibetist ja tõid kaasa oma animistliku usundi bön (mis tänapäaeval on budismist niivõrd mõjutatud, et seda loetakse lausa üheks budismi koolkonnaks).
Gurungi elamu Kali Gandaki orus. Foto Aado Lintrop 2007.
Magarid (8 % rahvastikust) – tiibeti-birma rahvas, elab Nepaali lääne- ja keskosas. Mehed moodustavad suurima osa gurkhadest. Hinduistid, kes on usundi, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest chhetritest raskesti eraldatavad.
3. Tasandik – Terai.
Seda piirkonda asustasid kaua rahvad, kes olid immuunsed malaaria vastu. Pärast džunglite hävitamist DTT-ga 1950-tel ja malaaria kontrolli alla saamist on piirkonda asunud arvukalt muid rahvaid.
Maithilid (11% kogu rahvastikust)
Bhojpurid (7,6%)
Tharud (3,6%) –umbes 1 miljon. Päritolu ebaselge, oletatavalt tulid praeguse Rajastani aladelt. Animistlik usund, hinduismi järjest suurenev mõju.
Riisi rabamine Terai tasandikul tharu külas. Foto Aado Lintrop 2007.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar